#ClimateChange #AgricultureCrisis #DroughtImpact #SustainableAgriculture #FarmersStruggle #ClimateAdaptation #PrecipitationDecline #AgriculturalInnovation #WaterManagement #ClimateResilience
Ukushintsha kwesimo sezulu kufake ithunzi elimnyama emkhakheni wezolimo owake wachuma esifundazweni saseNorthern Balkh, okushiya abalimi bebhekene nesomiso esingakaze sibonwe. UKhwaja Habibullah, umlimi ongumakad’ ebona nonokuhlangenwe nakho kweminyaka engamashumi amane, wazwakalisa ukumangala kwakhe, ethi, “Angikaze ngisibone isomiso esibi kangaka ekuphileni kwami.” Imiphumela yalokhu kuguquguquka kwesimo sezulu isiphinde yashintsha emphakathini wezolimo, okuchaza ukulahlekelwa kwezimali kubalimi.
U-Abdul Sami, omunye umlimi, udwebe isithombe esibuhlungu ngalesi simo, ephawula ukwehla okukhulu kwesivuno okubangelwa ukushoda kwezimvula nokukhithika. Ugcizelele indima ebalulekile yokuna kwezulu ekuvikeleni izitshalo ezinambuzaneni, wathi, “Uma kungabikho imvula noma iqhwa elivikela izitshalo ezinambuzaneni, izitshalo eziningi zizokoma.” UGull Mohammad unanelele lokhu kukhathazeka, ezwakalisa ukukhathazeka ngezilimo ezidla imvula ezihlulekayo ukukhula kanye nokuntuleka kwamanzi atholakalayo okunisela.
Izikhulu zesifundazwe, okubalwa kuzo uMnuz Mohammad Hussain Azimi woMnyango wezoLimo, imfuyo kanye nokuchelela, ziyabubona ubunzima besomiso. U-Azimi ugcizelele ukwehla okukhulu kwemvula, wathi, “Beline imvula ebalelwa ku-200 millimeters kanye no-500mm minyaka yonke esikhathini esidlule, ngeshwa, imvula ibina ngo-8mm kuphela kulo nyaka.” Lokhu kwehla okwesabekayo kwemvula, uma kuqhathaniswa neminyaka edlule, kubangela usongo olukhulu emkhakheni wezolimo.
Le nkinga idlulela ngalé kweNyakatho Balkh, iKabul nezinye izifundazwe nazo zinezimvula ezinciphile. Abalimi, izazi zezolimo namahlathi, onjiniyela bezolimo, kanye nabathintekayo emphakathini wezolimo kumele babhekane neqiniso elibuhlungu lomthelela wokuguquka kwesimo sezulu ezimpilweni zabo.
Ukwehla okwesabekayo kwemvula eNyakatho Balkh nakwezinye izifundazwe kubangela usongo olukhulu emkhakheni wezolimo, kubeke engcupheni izimpilo zabalimi. Njengoba ukuguquka kwesimo sezulu kuqhubeka kubonakala ngezindlela ezingakaze zibonwe ngaphambili, kudingeka izinyathelo eziphuthumayo ukuze kuncishiswe umthelela wako ezivunweni zezitshalo nokuzinza kwezezimali. Ababambiqhaza kumele babambisane ukuze basebenzise izinqubo ezisimeme, izinhlobo zezitshalo eziqinile, namasu okulawula amanzi ukuze bazivumelanise nalesi simo sezulu esishintshayo.