#Zimbabwe #AgriculturalInnovation #ClimateSmartFarming #SeedVarieties #Mechanisation #SustainableAgriculture #FoodSecurity #Partnerships #ClimateResilience
Enkabeni yeZimbabwe, abalimi abancane abangaphezu kwe-1,300 babuthana kuhlelo lwesine lombukiso wembewu nemishini, umcimbi obalulekile ohlelwe yi-CIMMYT kanye nabalingani bayo. Isiqubulo esithi, “Ukubophela imbewu ethuthukisiwe kanye nemishini yokubhekana nesimo sezulu,” sithinta abalimi ababhekene nezinselele ezivela ku-El Niño nokushintsha kwesimo sezulu.
Kusukela ngo-2020, i-CIMMYT ibiqhuba imibukiso yembewu ukuze ikhuthaze abalimi abancane ezindaweni ezinogwadule ukuthi basebenzise izinhlobo zembewu ezifanele kanye nokulima ngemishini. Le mizamo ibalulekile, ikakhulukazi ezifundeni ezifana neMwenezi neMasvingo, lapho i-El Niño ibeka usongo oluqhubekayo lwamazinga okushisa aphezulu kanye nokushoda kwemvula.
Lo mbukiso ubonise ukuzibophezela kwe-CIMMYT ekumeleleni imbewu efanele kanye nezinqubo zokulima. UChristian Thierfelder, isazi sezolimo esiyinhloko se-CIMMYT, uveze ukubaluleka kokutshala imbewu efanele ngesikhathi esifanele, kubhekwa izimo zezulu ezingalindelekile.
Njengoba isikhathi sokulima sisondela, abalimi balindele ngabomvu izinzuzo zomcimbi. U-Isaac Mutambara, umqoqi wentuthuko esifundeni saseMwenezi, uveze ukuqiniseka ukuthi abalimi bahlonyiswe kahle ngezobuchwepheshe obusha, ulwazi lwezinhlobo ezintsha, kanye nolwazi mayelana nokubikezela izulu, balungiselela isizini ukufeza inhloso yeZimbabwe Vision 2030.
Ukugxila kwezolimo ezihlakaniphile kwesimo sezulu kwabonakala, lapho i-CIMMYT izalanisa ummbila okwazi ukumelana nesomiso, owolintshi onomsoco ophezulu. UThokozile Ndhlela, ongumlimi wokuthuthukiswa kommbila, ugcizelele ukubaluleka kwezitshalo ezinomsoco ukuze kutholakale ukudla kwasekhaya. Ukugqugquzelwa kukabhontshisi onomsoco we-NUA45, okunensimbi eningi ne-zinc, kuqhubeke kwabonisa ukuzibophezela kwe-CIMMYT ekulweni nokungondleki.
Ubambiswano ludlale indima ebalulekile kulo mbukiso, lapho abakhiqizi bemishini efana ne-Prochoice, i-Kurima, kanye ne-Mahindra bebonisa izinto zokusebenza eziphambili. Imibukiso ebukhoma yogandaganda obunamasondo amabili, izimba izitsha, nezibhulayo zezitshalo eziningi zigqamisa izinzuzo zokusebenzisa imishini efanele isikali. Abalimi, njengoLungiwe Nyathi, bakuthokozele ukusebenza kwalezi zindlela ezintsha ekunciphiseni ukulima.
Izinkampani zembewu, okuhlanganisa i-AgriSeeds, i-SeedCo, ne-Super Fert, zakhangisa izinhlobo zembewu ezifanele ukuze zivune kakhulu. Ukuthengisa okuphezulu, okufinyelela inani eliphelele lama-US $ 6,450, kubonise umdlandla wabalimi ngembewu yekhwalithi. Amavawusha anikezwa abalimi abenza ukuthenga okubalulekile kwemali.
Ozakwethu be-CIMMYT, njengeZambuko Livelihoods Initiative kanye ne-SNV, banikele ngobuchule ekongeni okusimeme, ezinhlelweni zokuboleka, kanye nokufinyelela ezimakethe. I-World Food Programme (WFP) igxile ekunikezeni ulwazi olubalulekile namakhono okuqina nokwanelisa. I-Mwenezi Development Training Centre (MDTC) yakhuthaza imfuyo emincane, futhi ozakwethu abengeziwe u-Cesvi kanye neSesame for Life bethula izitshalo zenani eliphezulu ezimakethe zangaphandle.
Ngokuphela kosuku, abalimi bashiye umbukiso behlome ngembewu ethuthukisiwe nolwazi lwezinqubo ezintsha zokongiwa kwezolimo. Umcimbi lo ube ngubufakazi bemizamo yokubambisana yabalimi, uhulumende, amankampani enhlanyelo kanye labadlelana labo, bebambene ekukhuthazeni indlela zokulima okusimeme kanye lokuqinisekisa ukutholakala kokudla kweZimbabwe.
Umbukiso wenhlanyelo kanye lokusebenzisa imitshina eZimbabwe, oqoqwe yiCIMMYT kanye labalingani bayo, umi njengesibane sethemba kubalimi abasakhulayo ababhekane lenhlupho zokuguquguquka kwesimo sezulu. Ngokusebenzisa inhlanyelo etshiyeneyo, imitshina eqakatheke kakhulu, kanye lobudlelwano obuqinileyo, umbukiso lo awugcini ngokuhlomisa abalimi ngesizini ezayo kodwa uphinde uqhubekisele phambili ezolimo zaseZimbabwe zibe nekusasa elisimeme neliqinile.