Abacwaningi abavela eNyuvesi yaseWarwick babelana ngokudla okuzocatshangwa mayelana nehlumela elithobekile kulo Khisimusi, bahlola imibuzo eminingana:
- Kungani ukuguqulwa kofuzo kwenza amahlumela anambitheke kakhulu
- Kungani amahlumela enambitheka kangcono ngemuva kwesithwathwa
- Kungani benza abantu bagaye
Indawo ehlanganisa izinkundla zebhola ezingu-3,240 inikezelwe ekukhuliseni amahlumela aseBrussels e-UK—uma ubungawahlela ngazinye, angasuka eLondon aye eSydney. Futhi kungase kube nokuningi kumahlumela aphansi kunalokho esiwanikeza udumo ngakho.
Mhlawumbe ngokumangazayo, u-25% wokuthengiswa okuphelele kwamahlumela kwenzeka efasiteleni lamasonto amabili ngoDisemba-kodwa amahlumela awawona nje uKhisimusi. Ngokudumazayo, njengoba i-UK ibhekene nokukhathazeka ngokuvikeleka kokudla kanye nokumelana nezitshalo, kudliwa ingxenye kuphela yamahlumela ayizigidi ezingama-750 akhiqizwa ngonyaka.
Amahlumela angalandelelwa emuva eBrussels kusukela ngekhulu le-13, nakuba igama elithi Brussels Sprouts laqanjwa kamuva ngawo-1700s, ngamaFulentshi. Njengabanye abaningi abadla isidlo sakusihlwa sikaKhisimusi kulo nyaka, amahlumela aseBrussels ayingxenye yomndeni omkhulu futhi oyinkimbinkimbi. Ziyimifino e-Brassicacious, eceleni kweklabishi, i-broccoli, i-cauliflower, i-kale kanye nabazala babo abanonongo, i-wasabi, i-horseradish kanye nesinaphi. Waziwa nangokuthi umndeni wakwaCruciferae—elisuka egameni lesiLatini elisho “ukuthwala okuwela”—ngenxa yamacembe amane anemibala alezi zimbali zemifino abonakala njengesiphambano.
Ngokungafani nezihlobo zalo, ihlumela liwukuphela kwemifino emila njengehlumela esiqwini. Ama-sprout anothile ngamavithamini namaminerali, futhi aqukethe nezinto ezilwa nomdlavuza kanye nezindawo zokulwa nokuvuvukala. Futhi ziqukethe ushukela okuthiwa i-raffinose, okuyinto umzimba womuntu ayikwazi ukugaya, kunalokho ikhiqiza igesi eningi futhi mhlawumbe nesiphithiphithi etafuleni lesidlo sakusihlwa.
Namuhla, izindlela zesimanje zokuzalanisa, kuhlanganise nalezo ezisetshenziswa eNyuvesi yaseWarwick, zingenza amahlumela aseBrussels anambitheke kakhulu. U-Lauren Chappell, we-University's School of Life Sciences (SLS), uyingxenye ye-Defra funded Vegetable Genetic Improvement Network (VeGIN), ukubambisana kwabacwaningi nezikhungo ezihlelelwe ukuthuthukisa ukumelana nezitshalo kanye nesivuno, ikakhulukazi maqondana nezinselelo ezimbili zezitshalo. ukuguquka kwesimo sezulu kanye ukuphepha kokudla.
Umcwaningi u-Lauren Chappell uthe, “Isulphur ibangela ukunambitheka kwehlumela elibabayo. Njengoba sikhula, silahlekelwa ama-tastebuds, okungawenza anambitheke kakhudlwana—okungenzeka ukuthi kungani abantu abadala ababezonda amahlumela beseyizingane sebewagona ezitsheni zonyaka. Ngaphezu kwalokho, isimo sezulu esishubile siguqula isitashi esibabayo sibe ushukela, okuholela ekunambithekeni kwamahlumela amnandi (kungakho umqondo wokuthi ogogo nomkhulu bathi “ngeke bawadle amahlumela kuze kube isithwathwa sokuqala”).
“Amahlumela anekhemikhali efana ne-phenylthiocarbamide, enambitheka ebabayo kuphela kubantu abanofuzo oluhlukile. Cishe u-50% wabantu bomhlaba unoguquko kulolu fuzo. Uhhafu wenhlanhla awuzwakali ukubaba okuvame ukuhlotshaniswa nakho amahlumela, futhi ngenxa yalokho bayabathanda kakhulu kunabo bonke abanye.”