Ngokusho kwakhe, isimo esinzima kakhulu kubalimi bamazambane sisekulimaleni okuphilayo, lapho isivuno siphansi kangangokuthi inani eliqoqwe lanele kuphela imbewu yamazambane yonyaka ozayo. Ngaphezu kwalokho, izinga lesivuno samazambane alikho kahle njengoba abalimi bebelindele.
Ngesikhathi esifanayo, u-Kraukle wabika ukuthi lo nyaka muhle kakhulu kubalimi bamazambane kwezolimo zendabuko. Uma kuqathaniswa langomnyaka odluleyo, isivuno sabalimi abanengi siphezulu kakhulu lonyaka lanxa inhlanganiso le isithole umbiko kubalimi mayelana lesivuno esibi.
Ubalule ukuthi kulo nyaka izimo zezulu zokuvuna bezizinhle impela, kodwa ngenxa yokuvunwa sekwephuzile kokusanhlamvu emapulazini amaningi, isikhathi sokuvuna amazambane sihambisana nesikhathi sokuhlwanyela ebusika.
UKraukle uphinde waphawula ukuthi amanani okuthengisa abalimi bamazambane awazange akhuphuke uma kuqhathaniswa nonyaka odlule, kodwa izindleko zinyukile. Amanani anyukile kuyo yomibili imikhiqizo yokuvikela izitshalo kanye nomanyolo wamaminerali, kodwa uKraukle uthe ukunyuka kwamanani entengo yemikhiqizo yokuvikela abalimi bamazambane akubalulekile njengokukhuphuka kwamanani entengo kamanyolo wamaminerali.
Uveze ukuthi ngenxa yokukhuphuka kwentengo kamanyolo ambiwa phansi, abalimi basebenzisa umanyolo wamaminerali emasimini ngamanani amancane, okuphinde kube nomthelela ezingeni kanye nomthamo wesilimo.
Umthombo: https://mixnews.lv